haakrist
Haakrist on muistne sümbol, mis koosneb neljast täisnurga all haaraks painutatud harust. Tuntud peamiselt natsionaalsotsialismi sümboolika tõttu, kuid oli enne seda kasutuses paljudes kultuurides õnne- ja päikesemärgina.
1. Haakrist on geomeetriline sümbol, mille moodustavad neli võrdset haarakujulist haru, mis lähtuvad ühest keskmest ja on painutatud täisnurga all. Haarad võivad olla suunatud nii päripäeva kui vastupäeva. 2. Ajalooliselt on haakrist üks vanimaid inimkonna sümboleid, mida on kasutatud tuhandeid aastaid erinevates kultuurides üle maailma – Indias, Hiinas, Kreetas, Roomas ja teistes piirkondades. Sümbol kandis tavaliselt positiivseid tähendusi: õnne, heaolu, päikest ja viljakust. Sanskriti keeles tähendab sõna swastika head käekäiku. 3. 20. sajandil omandas haakrist negatiivse tähenduse, kui Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei võttis 1920. aastatel selle oma sümboolika keskseks elemendiks. Adolf Hitleri võimuletulekuga 1933. aastal sai haakrist natsi-Saksamaa ametlikuks riigisümbooliks. Teise maailmasõja ja holokausti tõttu seostatakse haakrist Lääne maailmas peamiselt natsismi, genotsiidi ja sõjakuritegudega. 4. Pärast Teist maailmasõda on haakrist keelustatud või rangelt piiratud paljudes riikides, sealhulgas Saksamaal ja Austrias. Samal ajal jätkub sümbol kasutuses mõnedes Aasia kultuurides, eriti hinduismis, budismis ja džainismis, kus selle tähendus on endiselt positiivne ja religioosne.
Etümoloogia
Eesti sõna 'haakrist' koosneb sõnadest 'haak' (painutatud, konksu kujuline) ja 'rist'. Rahvusvaheline nimetus 'swastika' pärineb sanskriti sõnast 'svastika', mis tähendab head käekäiku või heaolu.
Kasutusnäited
Muuseumis oli väljas muistne ehtekarp, mille kaanega oli kaunistusena haakrist.
Paljudes Aasia templites võib tänaseni näha haakristi kui püha sümbolit.
Natside poolt kasutatud haakrist sai Teise maailmasõja järel viha ja vägivalla sümboliks.