natsism
Natsism ehk natsionaalsotsialism oli 20. sajandi esimesel poolel Saksamaal valitsenud äärmuslik paremäärmuslik ideoloogia ja poliitiline liikumine, mida juhtis Adolf Hitler ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP).
Natsism (natsionaalsotsialism) oli totalitaarne poliitiline ideoloogia ja liikumine, mis valitses Saksamaal aastatel 1933–1945. Natsismi iseloomustavad äärmuslik rahvuslus, rassiideoloogia, juhi kultus, antisemitism, erakondade ja vabaduste keelustamine ning vägivaldne ekspansionistlik välispoliitika.
Natsism tulenes Esimese maailmasõja järgsetest kriisidest Saksamaal jaühendas endas ultranatsionalistlikud, antisemiitlikud ja antimarksistlikud ideed. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) jõudis võimule 1933. aastal Adolf Hitleri juhtimisel. Natsirežiim rajus koonduslaagrite süsteemi, viis läbi holokausti, milles hukkus umbes kuus miljonit juuti, ning algatas Teise maailmasõja.
Tänapäeval on natsism üldtunnustatud kuritegeliku ideoloogiana ning selle propageerimine on paljudes riikides, sealhulgas Saksamaal, keelatud. Mõistet kasutatakse ka laiemalt äärmuslikku rahvuslust ja rassismi kirjeldades.
Eesti keeles kasutatakse ka lühendit nats (natsid) ning omadussõna natsistlik. Ajaloolises kontekstis puututas Eesti natsismiga kokku Teise maailmasõja ajal 1941–1944, mil Eesti ala oli Saksa okupatsiooni all.
Natsism tulenes Esimese maailmasõja järgsetest kriisidest Saksamaal jaühendas endas ultranatsionalistlikud, antisemiitlikud ja antimarksistlikud ideed. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) jõudis võimule 1933. aastal Adolf Hitleri juhtimisel. Natsirežiim rajus koonduslaagrite süsteemi, viis läbi holokausti, milles hukkus umbes kuus miljonit juuti, ning algatas Teise maailmasõja.
Tänapäeval on natsism üldtunnustatud kuritegeliku ideoloogiana ning selle propageerimine on paljudes riikides, sealhulgas Saksamaal, keelatud. Mõistet kasutatakse ka laiemalt äärmuslikku rahvuslust ja rassismi kirjeldades.
Eesti keeles kasutatakse ka lühendit nats (natsid) ning omadussõna natsistlik. Ajaloolises kontekstis puututas Eesti natsismiga kokku Teise maailmasõja ajal 1941–1944, mil Eesti ala oli Saksa okupatsiooni all.
Etümoloogia
Saksa keelest Nazismus, mis on lühend sõnast Nationalsozialismus (natsionaalsotsialism). Eesti keeles on kasutusel alates 20. sajandi keskpaigast.
Kasutusnäited
Saksamaal on natsismi propageerimine seadusega keelatud.
Natsism põhines rassiideoloogial ja juhi kultusele.
Teise maailmasõja ajal valitses Saksamaal natsism.