antisemitism
Antisemitism on vaenu, eelarvamusi ja diskrimineerimist juutide vastu. See on üks vanimaid ja püsivamaid vihkamise vorme maailmas.
Antisemitism on vaenu, eelarvamusi ja diskrimineerimist juutide vastu nende etnilise või usulise kuuluvuse tõttu. See väljendub stereotüüpides, negatiivsetes hoiakutes, vaenukõnes, vägivallas ja süstemaatilises diskrimineerimises. Antisemitism on ajalooliselt võtnud erinevaid vorme: usuline antisemitism süüdistas juute Kristuse ristilöömises ja süüdistas neid usulises eksituses, majanduslik antisemitism süüdistas juute ahnuses ja majanduslike probleemide põhjustamises, rassipõhine antisemitism 19.-20. sajandil väitis, et juudid on bioloogiliselt alamväärsed. Kõige traagilisem väljendus oli holokaust, kus natsid hävitasid süstemaatiliselt umbes kuus miljonit Euroopa juuti. Tänapäeval esineb antisemitism nii avatult kui ka varjatult: vandenõuteooriate levitamises, Iisraeli riigi delegitimeerimises topeltstandarde kasutades, juutide süüdistamises ülemaailmsetes vandenõudes, füüsilises vägivallas juutide vastu ja nende usklike asutuste ründamises. Antisemitism on rahvusvaheliselt hukka mõistetud ning paljudes riikides kriminaliseeritud.
Etümoloogia
Termin antisemitism moodustati saksa keeles 19. sajandi lõpus (Antisemitismus) sõnadest anti- (vastu) ja semiit, tähistamaks spetsiifiliselt juudivastasust, kuigi semiidi rahvaste hulka kuuluvad ka teised rahvad.
Kasutusnäited
Holokaust oli antisemitismi kõige äärmuslikum ja traagilisem väljendus ajaloos.
Paljud Euroopa riigid on registreerinud antisemitismi juhtumite kasvu viimastel aastatel.
Haridus ja ajaloomälu on olulised vahendid antisemitismi vastu võitlemisel.