kartus

nimisõna neutraalne igapäev

Kartus on ebameeldiv tunne, mis tekib ohu, hädaohu või millegi ähvardava tajumisel; hirm, pelg.

Kartus on üks inimese põhitunnetest, mis väljendub ebameeldiva emotsionaalse seisundina ohu, hädaohu või ähvardava olukorra tajumisel. Kartus on bioloogiline kaitsereaktsioon, mis mobiliseerib keha ja vaimu ohtlikeks olukordadeks, käivitades võitle-või-põgene reaktsiooni. Kartus võib olla konkreetne (näiteks kartus kõrguse, tumedate ruumide või kindlate olukordade ees) või üldisem ja määratletum (nagu ärev ootusärevus tuleviku ees). Psühholoogiliselt eristatakse kartust ja ärevust: kartus on tavaliselt seotud konkreetse ohu või objektiga, samas kui ärevus on rohkem hajus ja tulevikku suunatud. Eesti keeles kasutatakse kartuse sünonüümidena sõnu hirm ja pelg, kusjuures hirm on tavaliselt intensiivsem ja akuutsem tunne, kartus aga võib olla ka püsivam seisund. Kartus võib olla nii kasulik (hoiab ohust eemal) kui ka piirav (kui muutub põhjendamatuks või ülemääraseks, nagu fooбiate või ärevushäirete puhul).

Etümoloogia

Pärineb läänemeresoome algkeelest, suguluses soome keele sõnaga 'kartus' (kartus, vältima).

Kasutusnäited

Tema hääles oli selgelt kuulda kartust.
Kartus kõrguse ees takistab tal ronimist.
Laps ületas oma kartuse ja astus esimest korda üksinda lavale.
Ebakindlus tuleviku ees tekitas temas suure kartuse.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt