fašism

nimisõna neutraalne poliitika

Fašism on äärmuslik parempoolne poliitilis-ideoloogiline liikumine ja diktatuurne valitsemisviis, mis rõhutab rahvuslikku ühtekuuluvust, autoritaarset juhtimist, jõupropaganda kasutamist ning demokraatlike ja isiklike vabaduste mahasurumist.

Fašism on 20. sajandi esimesel poolel tekkinud äärmuslik parempoolne poliitiline ideoloogia ja liikumine, mida iseloomustavad võimu koondamine ühe juhi või partei kätte, rahvusluse ja sageli militarismi ülendamine, autoritaarne kontroll ühiskonna üle ning opositsiooniliste jõudude vägivaldne mahasurumine.

Fašism sai alguse Itaalias pärast Esimest maailmasõda, kui Benito Mussolini juhtimisel võttis võimule Rahvuslik-Fašistlik Partei. Hiljem levis see liikumine teistesse riikidesse, sealhulgas Saksamaale, kus võttis omaks natsismi nime ja äärmuslikuma rassilise ideoloogia. Fašistlikud režiimid kasutasid propaganda, tsensuuris meediat ning likvideerisid poliitilised vastased.

Fašismile on iseloomulik korporatiivsuse põhimõte majanduses, kus riik reguleerib tootmist ja tööandjate ning töötajate suhteid, kuid säilitab erasektori omandi. Ideoloogia rõhutab rahvuslikku ühtekuuluvust ja lojaalsust riigile, sageli välistades või tõrjudes vähemusgruppe. Tänapäeval kasutatakse terminit ka laiemalt, tähistamaks autoritaarseid, vägivaldseid või äärmuslikke poliitilisi suundumusi.

Etümoloogia

Itaalia sõnast fascismo, mis tuleneb ladina sõnast fascis ('kimbuke, kimp'), viidates Vana-Rooma ambermärgi fascesele — kirvega ümbritsetud vitsakimbule, mis sümboliseeris võimu ja ühtsust.

Kasutusnäited

Itaalia fašism võttis võimule 1922. aastal, kui Benito Mussolini sai peaministriks.
Ajaloolased uurivad fašismi sotsiaalpsühholoogilisi juuri ja selle toetajaskonna koosseisu.
Teise maailmasõja ajal võitlesid liitlased Euroopas fašismi vastu.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt