jääpurikas
Jääpurikas on väike linnuliik, kes elab jõgede ja ojade kallastel ning toitub peamiselt vee-selgrootutele. Tuntud oma pruunikaspunase rinna ja elavate liigutuste poolest.
Jääpurikas (Cinclus cinclus) on värvuliste seltsi kuuluv väike veelind, kelle iseloomulikuks tunnuseks on valge kõht ja rind ning tumepruun selg. Linnu nimi tuleneb tema kombest viibida jõgede ja ojade ääres ka talvel, kui veekogu pole täielikult jäätunud. Jääpurikas on üks väheseid laulolinde, kes suudab ujuda ja sukelduda ning otsib toitu vee põhjast. Ta kõnnib vee all mööda põhja kive, toitudes vesiputukate vastsetest, väikestest koorikloomadest ja kalatoidust. Linnul on tihe, vettpidav sulestik ja võime sulgeda ninasõõrmed sukeldudes. Jääpurikas ehitab pesa tavaliselt veekogu kohale rippuva kalju või silla alla, sageli veejoa pritsme kätte. Eestis on jääpurikas haruldane pesitseja, keda leidub peamiselt Kagu-Eesti kiireveelistes jõgedes ja ojades. Ta on aastaringselt kohal ja ei ränne ka karmidel talvedel, kui vaid leidub lahtist vett. Jääpurikas on tuntud oma erakordse käitumise poolest - ta kummardab ja painutab regulaarselt jalgu, isegi kui seisab kivil.
Etümoloogia
Sõna tuleneb liitsõnast jää+purikas, viidates linnu kombele viibida jäätuvatel jõgedel ja ojadel ka talvel.
Kasutusnäited
Talvel võib jääpurikat näha kiireveeliste jõgede lahtistel lõikudel toitumas.
Jääpurikas sukeldus külma vette ja kõndis rahulikult mööda põhja kive toitu otsides.
Kagu-Eesti jõgedel pesitsev jääpurikas on meie ornitofauna üks eripärasemaid liike.