lovi

nimisõna neutraalne loodus

Lovi on madalam koht või süvend maapinnas, mis võib olla looduslikult tekkinud või inimese poolt tehtud.

Lovi on maapinnal esinev madalam koht, süvend või nõgu, mis erineb ümbritsevast pinnareljeefist. Lovi võib olla tekkinud looduslike protsesside tulemusel, näiteks erosiooni, jääaja järgse sulamisvee tegevuse või maa vajumise tagajärjel. Lovi võib olla ka inimtekkelise päritoluga, näiteks kaevatud süvend või tegevuse tulemusel tekkinud õnaruses. Tavakeeles kasutatakse lovi sageli vee kogumise koha, mudase või märja lohna kohta. Lovi võib täituda sajuvee või sulavee tõttu, moodustades loigu või loigu. Lovi esineb sageli teedel ja radadel, kus see võib olla liikluse takistuseks või põhjustada ebamugavusi. Sõna kasutamine on laialt levinud igapäevakeeles, eriti maaelu ja liiklusolukordade kirjeldamisel.

Etümoloogia

Soome-ugri päritoluga sõna, suguluses soome keele sõnaga «lovi» (süvend, lohk).

Kasutusnäited

Pärast vihma oli tee täis lompidesse kogunenud vett.
Lapsed hüppasid rõõmsalt lompi ja pritsiski läbi kõik ümberringi.
Traktor jäi lompi kinni ja tuli appi kutsuda teine masin.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt