keem
Keem on keemilise reaktsiooni käigus toimuv protsess, kus vedelik muutub aurukujuliseks, moodustades mullid ja aurustudes kiiresti kõrge temperatuuri mõjul.
Keem on füüsikaline protsess, kus vedelik muutub aurukujuliseks temperatuuril, mille juures auru rõhk vedelikus võrdub välise õhurõhuga. Keemise käigus moodustub vedeliku sees ja pinnal mullid, mis sisaldavad auru ja tõusevad pinnale. Iga vedeliku keemistemperatuur on kindel - näiteks vesi keeb tavalise õhurõhu juures 100 °C juures. Keemist kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel, kus toorained küpsetatakse keeva vee või muu vedeliku sees. Tööstuses ja laborites on keemine oluline protsess destillatsioonis, steriliseerimisel ja keemilistes reaktsioonides. Kõrgmäestikus, kus õhurõhk on madalam, keeb vesi madalama temperatuuri juures. Keemine erineb aurustumisest selle poolest, et toimub kogu vedeliku mahus, mitte ainult pinnal, ning vajab kindlat keemistemperatuuri saavutamist.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «keema», mis on seotud läänemeresoome keeltega ning jälgitav muinasaja eesti keelde.
Kasutusnäited
Pane pott pliidile ja oota, kuni vesi keema hakkab.
Keem kestab tavaliselt mõned minutid, enne kui kartulid pehmeks saavad.
Destilleerimise protsessis kasutatakse ära vedelike erinevaid keemistemperatuure.