kuup
Kuup on väike, peamiselt kõnnimaa ja põldudel elutsev pruunikirju lind, kes on tuntud oma iseloomuliku laulu poolest.
Kuup (Anthus trivialis) on värblaslaste seltsi kuuliv väike laululinnu liik, kes on Eestis tavaline suvine pesitseja. Kuup on pruunikirju sulestikuga, umbes 15 cm pikkune lind, keda on raske eristada teistest kuupliikidest, näiteks rookuubist. Kuup elab avatud maastikel nagu niidud, põllud, raied ja karjamaad, kus ta pesitseb maapinnal rohu sees. Linnuliigina on kuup tuntud oma silmapaistva käitumise poolest: isaslind tõuseb õhku ja laulab, seejärel laskub ta langevarjulennul alla, jätkates lauluga. See lennulaul on kuubile väga iseloomulik ja aitab teda ära tunda. Kuup toitub peamiselt putukate ja ämblikest, sügisel ka seemnetest. Ta on rändelind, kes talvitub Aafrikas ja saabub Eestisse aprillis-mais ning lahkub augustis-septembris. Kuubi arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel vähenenud põllumajanduse intensiivistumise ja sobivate elupaikade kadumise tõttu.
Etümoloogia
Sõna «kuup» on onomatopoeetilist päritolu, pärineb linnu hääle jäljendamisest.
Kasutusnäited
Hommikul kuulsin põllul kuubi iseloomulikku lennulaulu.
Kuup pesitseb maapinnal rohu või põõsaste varjus.
Kevadel saabuvad kuubid Eestisse aprillikuus.