kiivi
Kiivi on väike pruunikarvase karvase koorega ja roheka viljalihaga mahlarikas marjaline vili, mis kasvab hiidpujul. Samuti tuntud nimega kiivimari.
Kiivi on Uus-Meremaalt pärit puuvilja liik, mis kasvab roomaval taimel nimega Actinidia deliciosa. Vili on munakujuline, umbes 5–8 sentimeetrit pikk ja kaetud pruunikaskarva karvase koorega. Viljavihu on erksalt roheline või kollakasroheline, mahlane ja magushapu, keskel on väikesed mustad seemned. Kiivi on rikas C-vitamiini poolest ja sisaldab ka kiudaineid ning antioksüdante.
Kiivi kasvatamine Euroopas ja mujal maailmas sai alguse 20. sajandi keskpaiku. Tänapäeval toodavad kiive ka Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa ja teised sooja kliimaga piirkonnad. Eestis müüakse kiive peamiselt importtootena.
Kiivi tarvitatakse enamasti värsketena, kuid neid kasutatakse ka salatis, magustoidus, kokteilides ja smoothie'des. Vilja võib süüa koorega või ilma, lõigates pooleks ja kühveldades viljalihta lusikaga välja.
Kiivi kasvatamine Euroopas ja mujal maailmas sai alguse 20. sajandi keskpaiku. Tänapäeval toodavad kiive ka Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa ja teised sooja kliimaga piirkonnad. Eestis müüakse kiive peamiselt importtootena.
Kiivi tarvitatakse enamasti värsketena, kuid neid kasutatakse ka salatis, magustoidus, kokteilides ja smoothie'des. Vilja võib süüa koorega või ilma, lõigates pooleks ja kühveldades viljalihta lusikaga välja.
Kasutusnäited
Ostsin turult värskeid kiive ja banaane.
Kiivi on hea C-vitamiini allikas, eriti talvel.
Lõika kiivi pooleks ja söö viljalihta lusikaga.