kirjutav

Kirjutav on eesti keeles tegusõna «kirjutama» oleviku kesksõna ehk partitsiip, mis tähistab isikut, looma või objekti, kes või mis parajasti tegeleb kirjutamisega või on kirjutamise seisundis. Näiteks «kirjutav inimene», «kirjutav õpilane», «kirjutav käsi». Grammatiliselt käitub see sõna nagu omadussõna, mida saab käänata ja mis nõustub määratava sõnaga arvus ja käändes (kirjutav õpilane, kirjutavad õpilased, kirjutava õpilase jne). Kesksõna väljendab olevikku või samaaegsust põhitegevusega: kirjutav inimene on see, kes parajasti kirjutab. Võib esineda ka üldisemas tähenduses, kirjeldamaks kellegi tegevust või olemust: «kirjutav ajakirjanik» (ajakirjanik, kelle töö on kirjutada). Koos abiverbiga «olema» moodustab kirjutav kesksõna liitaegu: «ta on kirjutamas» (jätkuv olevikuvorm, mis rõhutab tegevuse kestmist). Kirjanduskeeles ja -teoorias võidakse viidata ka «kirjutavale minale» kui kirjandusliku teose loojale või autoripositsioonile.