kõhklus
Kõhklus on seisund, kus inimene on kahe vahel ega suuda kindlalt otsustada või on milleski ebakindel. Kõhklemine väljendab kahtlust, kõikumist või ebamäärasust.
Kõhklus on vaimne seisund, kus inimene tunneb ebakindlust, kahtlust või raskust otsuse tegemisel. Kõhklev inimene kõigub kahe või enama võimaluse vahel, kaalub erinevaid valikuid ega suuda kindlalt otsustada. Kõhklus võib väljenduda nii sõnades (nt «ma ei tea...», «võib-olla...») kui ka käitumises (viivitamine, otsuse edasilükkamine). Kõhklus võib olla lühiajaline (hetke kahtlus) või pikaajalisem seisund, mis takistab tegutsemist. Psühholoogilisest vaatenurgast on kõhklus loomulik osa otsustusprotsessist, kuid liialdatud kõhklus võib viia otsustusvõimetuseni. Igapäevaelus esineb kõhklust paljudes olukordades: karjäärivalikute tegemisel, suhetes, ostude sooritamisel või oluliste sammude astmisel. Mõõdukas kõhklus võib olla kasulik, sest sunnib inimest hoolikamalt kaaluma, kuid pidev kõhklemine võib olla takistuseks edasijõudmisel.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kõhklema», mis on seotud sõnaga «kõikuma» – liikumine edasi-tagasi, kõikumine kahe võimaluse vahel.
Kasutusnäited
Ta vastas pärast lühikest kõhklust jaatavalt.
Tema hääles oli tunda kõhklust ja ebakindlust.
Ilma kõhkluseta astus ta uude ametisse.
Pidev kõhklus takistas tal olulisi otsuseid tegemast.