kindlus
Kindlus on keskajal või varauusajal ehitatud kaitseehitis, mis on tugevasti kindlustatud müüride, tornide ja kaitsekraaviga ning mõeldud sõjalisteks eesmärkideks või valitsejate residents.
Kindlus on tugevasti kindlustatud sõjaline ehitis, mis ehitati peamiselt keskajal ja varauusajal kaitseks vaenlaste rünnakute vastu. Kindlused rajati strateegilistesse kohtadesse nagu mäetipud, jõeääred või kaubateede ristmikud ning need olid varustatud paksude kivimüüridega, kaitsekraavide, tõstesillade, laskeaukude ja kaitsetornidega. 1. Sõjalises tähenduses on kindlus kaitseehitis, mis võimaldas väikesel sõjaväeüksuseл vastu pidada palju suuremale vaenlasväele. Eestis on tuntud näited Rakvere kindlus, Kuressaare piiskopilinnus ja Narva Herman. Kindlused võisid olla linnused (väiksemad ühe või paari torni suurused ehitised) või suured kindluslinnud nagu Tallinnas Toompea. 2. Ülekandelises tähenduses kasutatakse sõna «kindlus» millegi tugeva, kaitseviisi või tugeva positsiooni kohta, näiteks «demokraatia kindlus» või «vaimu kindlus». 3. Abieluõiguses tähistab väljend «kindluse seisukord» olukorda, kus abikaasad elavad lahus ilma õigusliku lahutuseta.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «kindel», mis omakorda on seotud balti laenuga. Germaani keeltest võrreldav saksa keele «Festung».
Kasutusnäited
Rakvere kindlus on üks paremini säilinud keskaegseid kindluseid Eestis.
Narva kindlus Herman on kaitstnud linna juba alates 13. sajandist.
Keskaegse kindluse müürid olid kohati kuni kuus meetrit paksud.