linnus
Linnus on kindlustatud kaitsekompleks või kindlustatud asula, mis on rajatud kõrgendikule, ümbritsetud müüride, vallidega ja mõeldud kaitseks vaenlase eest.
Linnus on ajalooline kaitse- ja elurajatis, mis koosneb kindlustustest nagu müürid, vallid, kindad ja tornid ning mis on rajatud strateegiliselt olulisse kohta, tavaliselt kõrgendikule, järsakule või saarele. Linnused olid keskajal ja varasemal ajal mõeldud nii sõjaliseks kaitseks kui ka halduskeskusteks. Eestis on tuntud näiteks Rakvere linnus, Kuressaare linnus ja Narva Hermanni linnus. Linnused võisid olla nii rüütliordude, piiskoppide kui ka linnade omandis. Linnuse sees asus tavaliselt eluruume, laoruume, kirik või kabel ning muud majandushooned. Mõiste hõlmab nii keskaegset müüridega ümbritsetud kaitsekompleksi kui ka varasemaid muinaslinuseid, mis olid maavallide ja palkidega tugevdatud asulad. Tänapäeval on paljud linnused muinsuskaitse all ja populaarsed turismivaatamisväärsused ning muuseumid. Linnused erinevad lossidest selle poolest, et linnuste peamine funktsioon oli kaitse, samas kui lossid olid eelkõige elupaigad ja võisid olla vähem kindlustatud.
Etümoloogia
Sõna «linnus» tuleneb sõnast «linn», millele on lisatud tuletusliide -us. Algselt tähistasid linnused kindlustatud linnu või linnaosa.
Kasutusnäited
Kuressaare linnus on üks paremini säilinud keskaegne linnus Eestis.
Keskajal ehitati linnuseid strateegilistesse kohtadesse kaitseks vaenlaste eest.
Rakvere linnuse varemed on tänapäeval populaarne turismiobjekt ja seal tegutseb keskaegatemaatiline tegevuskeskus.