loomupärane
Loomupärane tähendab millegi või kellegi loomule, olemusele omast, kaasasündinud või loomulikku, mitte omandatud ega kunstlikku. See on midagi, mis kuulub juba algselt kellegi või millegi juurde.
Loomupärane on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis on olemuslikult, loomu poolest olemas või iseloomulik. See viitab omadustele, käitumisele või iseärasustele, mis ei ole omandatud õppimise või harjutamise teel, vaid mis on kaasasündinud või sisemiselt olemas. Loomupärane võib viidata nii inimeste iseloomuomadustele (nt loomupärane uudishimu, loomupärane tagasihoidlikkus) kui ka loomade käitumisele (nt loomupärane instinkt) või asjade loomulikele omadustele. Sõna rõhutab ehtsust ja loomulikku päritolu, vastandudes õpitud, kunstlikule või väliselt mõjutatud omadustele. Loomupärane on sünonüümne sõnadega kaasasündinud, loomulik, omane, loomuomane. Seda kasutatakse nii igapäevakeeles kui ka teaduskirjanduses, eriti psühholoogias, bioloogias ja käitumisuuringutes, kus eristatakse loomupäraseid (kaasasündinud) omadusi omandatud omadustest.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «loomu» (sisemise olemuse, iseloomu tähenduses) ja järelliitetest -pärane (pärinev, millestki lähtunud), moodustades tähenduse «loomu poolest olev, loomust lähtuv».
Kasutusnäited
Lastel on loomupärane uudishimu maailma vastu.
Tema loomupärane tagasihoidlikkus ei võimalda tal avalikult esinemisest rõõmu tunda.
Loomadel on loomupärane instinkt ohu eest põgeneda.