lustima
Lustima tähendab lõbutsemist, rõõmu tundmist või meelelahutust otsimist. Samuti kasutatakse seda sõna seksuaalse naudingu või kehavälise lõbu kogemise tähenduses.
Lustima on tegusõna, mis tähistab lõbutundmist, rõõmustamist või meelelahutuslikku tegevust. Sõna kannatab endas mitmeid tähendusvarjundeid, mis kõik seostuvad mõnu ja rõõmu kogemisega. 1. Peamine ja neutraalseim tähendus on lõbutsemine, rõõmu tunnetamine või meelelahutuslike tegevuste harrastamine. Selles tähenduses võib lustima viidata nii laulude laulmisele, tantsimisele, pidu pidamisele kui ka muudele rõõmu pakkuvatele tegevustele. See on eriti tavaline rahvaluule ja vanemates tekstides. 2. Teises, intiimses tähenduses viitab lustima seksuaalsele naudingule või kehalisele lähedusele. See tähendus on samuti eesti keeles üsna vana ja tunnustatud, kuigi tänapäeval kasutatakse seda kontekstist sõltuvalt. 3. Laiemal tähenduses võib lustima väljendada üldist heaolu ja rahulolu tunnet, rõõmu tundmist millegi üle. Sõna juur on «lust», mis tähendab lõbu, rõõmu või naudingut. Lustima on sõna, mis esineb nii rahvalauludes, vanemas kirjanduses kui ka kaasaegses keelekasutuses, kuigi tänapäeval eelistatakse sageli konkreetsemaid väljendeid nagu lõbutsema, rõõmustama või pidu pidama.
Etümoloogia
Tuleneb nimisõnast «lust» (lõbu, rõõm, nauding), mis on germaani päritolu laen, võrreldav saksa keele sõnaga Lust (lõbu, rõõm, himu).
Kasutusnäited
Rahvas kogunes laulu ja tantsu juurde lustima.
Noored läksid suvisele peole lustima ja tantsima.
Vanarahva lauludes lustiti ja rõõmustati üheskoos.