magistrantuur
Magistrantuur on kõrghariduse teine aste, mis järgneb bakalaureuseõppele ja mille edukal läbimisel omandatakse magistrikraad. Magistrantuur kestab tavaliselt kaks aastat ja hõlmab nii ainete õppimist kui ka magistritöö kirjutamist.
Magistrantuur on kõrgharidussüsteemi teine tsükkel, mis järgneb bakalaureuseõppele ja eelneb doktoriõppele. Magistriõppe eesmärk on süvendada erialaseid teadmisi, arendada teadus- ja analüüsivõimet ning valmistada ette kas praktiliseks tööks kõrgel tasemel või jätkamiseks doktoriõppes. Magistrantuur kestab Eestis reeglina kaks aastat ehk 120 ainepunkti, kuigi mõnes erialas võib kestus erineda. Õpe hõlmab nii loenguid, seminare ja praktikume kui ka iseseisvat uurimistööd, mis lõpeb magistritöö kaitsmisega. Magistrikraadi omandamine on vajalik paljudes valdkondades, näiteks õpetajaks saamiseks, teadlase karjääri jätkamiseks või juhtivatel ametikohtadel töötamiseks. Eestis pakuvad magistriõpet ülikoolid ja mõned rakenduskõrgkoolid, õppekeel võib olla eesti, inglise või muu keel. Magistrantuuri võib õppida nii päevasel, sessioonsel kui ka välisõppes vormis, sõltuvalt õppeasutusest ja erialast.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast 'magister' (õpetaja, meister), mis on tuletatud sõnast 'magnus' (suur).
Kasutusnäited
Pärast bakalaureusekraadi omandamist otsustasin jätkata õpinguid magistratuuris.
Magistrantuur kestab tavaliselt kaks aastat ja lõpeb magistritöö kaitsmisega.
Ta astus Tartu Ülikooli psühholoogia magistratuuri ja lõpetas selle 2020. aastal.