nurk
Nurk on geomeetrias kahe sirge või tasandi lõikumisest moodustuv suunaline või pöördumusline suhe, mida mõõdetakse kraadides või radiaanides. Samuti tähistab nurk ruumi või pinna osa, kus kaks pinda või serva kohtuvad.
1. Geomeetrias on nurk kahe kiire või sirglõigu poolt moodustatud kujund, mis jagab tasandit kaheks osaks. Nurka mõõdetakse enamasti kraadides (°), kus täisnurk on 90°, sirgnurk 180° ja täisnurk 360°. Matemaatikas ja füüsikas kasutatakse ka radiaane. Nurkade liigid hõlmavad teravnurka (alla 90°), täisnurka (täpselt 90°), nürinurka (90-180°) ja sissenurka (üle 180°). 2. Igapäevakeeles tähistab nurk ruumi või esemete osa, kus kaks seina, pinda või serva kohtuvad ja moodustavad sisselõike või väljaulatuva koha. Näiteks toa nurk, maja nurk või laua nurk. 3. Ülekantud tähenduses võib nurk tähendada varjatud, kauget või eraldatud kohta, nagu väljendites «maailma igast nurgast» või «kusagil nurgas». Samuti kasutatakse seda ruumilise positsiooni kirjeldamiseks, nagu «nurga taga» või «nurga peal». 4. Spordis, eriti jalgpallis ja hokis, tähistab nurk olukorda, kus pall läheb vastase värava taga üle joonest välja ja omad saavad nurgalöögi.
Etümoloogia
Sõna «nurk» pärineb germaani keeltest, võrreldav saksa keele sõnaga «Winkel» ja inglise keele sõnaga «angle» (kuigi inglise sõna tuleb ladina keelest «angulus»). Eesti keeles on sõna olnud kasutusel juba varasest ajast tähistamaks nii geomeetrilist mõistet kui ka füüsilist ruumiosa.
Kasutusnäited
Kolmnurga sisenurkade summa on alati 180 kraadi, mis on geomeetria üks põhiteoreeme nurga mõõtmise kohta.
Laps peitis mänguasja toa nurka, kus seda keegi kohe ei märka.
Jalgpallurid harjutasid nurgalööke, et parandada oma täpsust värava ees.
Õpetaja joontas tahvlile täisnurga, mis moodustab täpselt 90-kraadise nurga.
Maja nurga peal asuvas kohvikus oli alati rahvast täis.