õnnetusjuhtum
Õnnetusjuhtum on ettenägematu sündmus, mis põhjustab kahju, vigastusi või surma. See võib toimuda liikluses, tööl, kodus või mujal ning on üldjuhul tahtmatu.
Õnnetusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille tagajärjel tekib kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Õnnetusjuhtumid võivad olla väga erinevad: liiklusõnnetused, tööõnnetused, kodu- ja vaba aja õnnetused ning loodusõnnetused. Õnnetusjuhtumi peamine tunnus on selle tahtmatus ja ettenägematuses – keegi ei planeeri ega soovi, et õnnetus juhtuks. Liiklusõnnetused hõlmavad liikluses osalejate kokkupõrkeid, kus võivad kannatada juhid, jalakäijad või ratturid. Tööõnnetused juhtuvad töökeskkonnas, näiteks ehitusplatsil, tehases või kontoris. Koduõnnetused on samuti levinud – nende hulka kuuluvad kukkumised, põletused, mürgistused ja muud koduses keskkonnas toimuvad õnnetused. Seadusandluses on õnnetusjuhtumil oluline roll. Tööõnnetuste puhul kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded, mis kohustavad tööandjat tagama ohutu töökeskkonna. Liiklusõnnetused registreeritakse politsei poolt ning võivad kaasa tuua nii haldus- kui ka kriminaalvastutuse. Kindlustusõiguses on õnnetusjuhtum oluline mõiste, sest see määrab kindlustusjuhtumi ja hüvitise saamise. Statistika kohaselt on õnnetusjuhtumid üks peamisi surma- ja vigastuste põhjuseid Eestis. Ennetustöö, ohutusreeglite järgimine ja kaitsevahendite kasutamine aitavad õnnetusjuhtumite arvu vähendada.
Etümoloogia
Liitsõna: õnnetu (ilma õnneta, ebaõnnega seotud) + juhtum (sündmus, juhtunu). Sõna «õnnetu» tuleneb sõnast «õnn» ja eitavast liitesest, «juhtum» sõnast «juhtuma».
Kasutusnäited
Tööinspektsioon uurib õnnetusjuhtumit, mis juhtus ehitusplatsil.
Liiklusregistri andmetel toimus eile kolm õnnetusjuhtumit Tallinna-Tartu maanteel.
Kindlustus hüvitab õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud ravikulud.
Turvavöö kandmine võib õnnetusjuhtumi korral päästa elu.