regi
Regi ehk regilaul on vana eesti rahvalaulu traditsioon, mille tunnusteks on allitereeriv kaheksasilbiline värss, parallelism ja lauluviis, mida esitati traditsioonilistel koosviibimistel.
Regi on vana eesti rahvalaulu traditsioon, mis oli levinud eestlastel kuni 19. sajandi lõpuni ja mille jäänused säilisid mõnes piirkonnas veel 20. sajandil. Regilaulu tunnusteks on allitereeriv ehk algriimiline kaheksasilbiline värss, parallelism (sama mõtte kordamine erinevate sõnadega), ning omapärane meloodia. Regilaulud esitati tavaliselt ilma riimita ja neid lauldi erinevatel elujuhtumitel nagu pulmas, leinas, põllutöödel või muudel koosviibimistel. Regiveršis korduvad sama mõtet väljendavad read, mis loovad tunnusliku poeetilise struktuuri. Näiteks tuntud on parallelism nagu «Tuule tuudu, tuulekene / kanna kanna, kannakene». Regilaul kuulub läänemeresoome rahvaste ühisesse kultuuripärandi, olles sarnane karjala ja soome rahvalauludega. Eesti rahvaluule kogumise käigus 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koguti kokku kümneid tuhandeid regilaulude tekste. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen ja teised rahvaluule kogujad dokumenteerisid selle olulise kultuuripärandi. Tänapäeval esitavad regilaule mitmed ansambid nagu Vägilased ja Viljandi Pärimusmuusika Aida vilistlased, hoides vana traditsiooni elus.
Etümoloogia
Sõna «regi» pärineb rootsi sõnast «räka» (rida, jada), viidates laulude ridadesele ülesehitusele ja esitusviisile.
Kasutusnäited
Lauluemad esitasid regi traditsioonilisel viisil, kordamööda lauldes.
Regi on üks vanimaid eesti rahvaluule vorme, mis pärineb muinasajast.
Pärimusmuusika festivali regilaulu kontserdil kõlas sadu aastaid vana meloodia.