opositsioon

nimisõna neutraalne poliitika

Opositsioon on poliitikas valitsuskoalitsiooni mittekuuluvad erakonnad, kes jälgivad ja kritiseerivad valitsuse tegevust ning pakuvad alternatiive. Laiem tähendus on vastuseis või vastandumine.

1. Poliitikas on opositsioon parlamendis esindatud erakonnad või parlamendiliikmed, kes ei kuulu valitsusse ja kelle peamine roll on kontrollida ning kritiseerida valitsuse tegevust, pakkuda alternatiivseid poliitikaid ning olla valmisolekus võimu üle võtma. Opositsioon on demokraatliku süsteemi oluline osa, mis tagab võimude tasakaalu ja avaliku arutelu poliitiliste otsuste üle. Eristada võib parlamendivälisest opositsiooni, mis hõlmab parlamenti mitte pääsenud erakondi. 2. Üldisemas tähenduses tähendab opositsioon vastandumist, vastasseisu või vastulauset millegi või kellegi suhtes. See võib olla ideoloogiline, poliitiline või sotsiaalne vastuolu kehtiva korraga, võimuga või domineeriva vaatega. 3. Keeleteaduses tähistab opositsioon kahe keeleühiku süstemaatilist vastandust, näiteks fonoloogias häälikuopositsioon või grammatikas käänete vastandus.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast oppositio 'vastandamine, vastuseadmine', mis tuleneb verbist opponere 'vastu seadma'

Kasutusnäited

Riigikogu opositsioon esitas valitsusele terava kriitika eelarvekava pärast.
Peaminister vastas opositsiooni küsimustele tunni aja jooksul.
Partei läks opositsiooni, kui koalitsiooniläbirääkimised ebaõnnestusid.
Režiimi vastu tegutsev opositsioon korraldas rahumeelseid meeleavaldusi.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt