panipaik
Panipaik on koht, kuhu saab varjuda või peitu pugeda ohu, sõja või tagakiusamise eest. Kasutatakse ka üldisemalt turvalise varjupaiga või pelgupaiga kohta.
Panipaik on koht, kuhu inimesed saavad end varjata ohu, sõja, looduskatastroofi või tagakiusamise eest. Ajalooliselt on panipaikadeks olnud varjendid, keldrid, bunkrid, metsakuudid või muud varjatud kohad, kus end kaitsta või peitu pugeda. Sõna kannab endas kiireloomulisust ja hädaolukorda – panipaikka minnakse siis, kui olukord on muutunud ohtlikuks ja vaja on kiiret varjupaika. Kaasaegses keelekasutuses võib panipaika mõista ka laiemalt kui turvalise koha või pelgupaiga sünonüümi. Näiteks võib rääkida panipaigast emotsionaalses või ülekantud tähenduses – koht, kus end turvaliselt tunda. Sõjaajaloo kontekstis on panipaikadeks olnud pommikaitserajatised ja varjendid, mida ehitati elanikkonna kaitsmiseks õhurünnakute eest.
Etümoloogia
Tuleneb sõnadest «pani» (pane! - käskiv kõneviis sõnast «panema») ja «paik» (koht). Tähendab kohta, kuhu end kiiresti paigutada või panna, kui on vaja kiiresti varjuda.
Kasutusnäited
Sõja ajal otsisid inimesed panipaikka keldritest ja bunkrites.
Lapsed leidsid metsamajast endale panipaiga vihma eest.
Ajalooline muuseum tutvustab endisi panipaikku, mida kasutati okupatsiooni ajal.