immuniteet
Immuniteet on organismi võime end kaitsta haigustekitajate, nagu viiruste, bakterite ja seente vastu. Samuti õiguslik kaitse, mis vabastab isiku vastutusest või kohtumenetlusest.
1. Meditsiinis on immuniteet organismi immuunsüsteemi võime ära tunda ja hävitada haigustekitajaid ning võõrkehi. Eristатakse kaasasündinud ehk loomulikku immuunsust, mis on olemas sünnist saati, ja omandatud ehk adaptiivset immuunsust, mis tekib kokkupuutel haigustekitajatega või vaktsineerimise teel. Tugev immuniteet kaitseb inimest nakkushaiguste eest, nõrgestatud immuniteet võib põhjustada sagedaseid haigusi. Immuunsust võivad nõrgendada stress, alatoitumine, kroonilised haigused ja mõned ravimid. 2. Õiguses tähendab immuniteet isiku või organisatsiooni kaitset õiguslike tagajärgede, kohtulike menetluste või vastutuse eest. Diplomaatiline immuniteet kaitseb välisriikide diplomaate vastuvõtva riigi seaduste kohaldamise eest. Parlamendiliikmetel on sageli immuniteet, mis kaitseb neid teatud juhtudel kriminaalvastutuse eest. Presidendil võib olla immuniteet, mis kaitseb teda ametist tulenevate otsuste eest kohtulike menetluste eest. 3. Laiemalt kasutatakse mõistet immuniteet ka tähenduses kellegi või millegi suhtes tundmatuks, mõjutamatuks või vastupidavaks olemine.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast immunitas 'vabastus, puutumatus', mis tuleneb sõnast immunis 'vaba millestki, puutumatu'.
Kasutusnäited
Pärast läbipõdetud haigust tekib organismis immuniteet selle viiruse vastu.
Regulaarne sportimine ja tervislik toitumine aitavad tugevdada immuuiteeti.
Presidendil on immuniteet, mis kaitseb teda ametist tulenevate otsuste eest vastutusele võtmise eest.
Diplomaatilise immuuiteedi tõttu ei saa välisriigi saadikut vastuvõtva riigi seaduste järgi kohtu alla anda.
Vaktsineerimine aitab välja kujundada immuuiteedi ohtlike nakkushaiguste vastu.