gabariit

nimisõna tehniline tehnoloogia

Gabariit on eseme, sõiduki või ehitise välismõõtmed, eriti selle laius, kõrgus ja pikkus. Tehnikas tähistab see ruumilisi piiranguid, mida objekt ei tohi ületada.

Gabariit on tehniline mõiste, mis tähistab eseme, sõiduki, ehitise või muu objekti maksimaalset välismõõtu kolmes mõõtmes – pikkust, laiust ja kõrgust. Mõiste kasutatakse eriti transpordi- ja ehitusvaldkonnas, kus on oluline teada, kas objekt mahub läbi teatud ruumi või vastab kehtestatud piirangutele.

Raudtee- ja maanteetranspordis on gabariit eriti oluline mõiste. Raudtee puhul määratakse kindlaks nii veeremi gabariit (rongi maksimaalsed välismõõtmed) kui ka vabatühimiku gabariit (ruum, mis peab ümber rongitee olema takistustest vaba). Maanteetranspordis piiravad gabariiti tunnelid, sillaalused ja teised infrastruktuuriobjektid.

Ehituses kasutatakse gabariidi mõistet planeerimisprotsessis, et määrata kindlaks hoone maksimaalseid välismõõtmeid või mahtu. Detailplaneeringutes võib olla määratud lubatud ehitusgabariit, mis piirab krundi hoonestamist.

Gabariiti väljendatakse tavaliselt meetrites või sentimeetrites, märkides pikkuse, laiuse ja kõrguse. Näiteks raskesõidukil võib olla gabariit 16,5 × 2,55 × 4,0 meetrit (pikkus × laius × kõrgus).

Etümoloogia

Laenatud prantsuse keelest (gabarit), mis omakorda põhineb itaalia sõnal garbato. Sõna on eesti keelde tulnud tõenäoliselt saksa keele (Schablone, Maß) või vene keele (габарит) vahendusel.

Kasutusnäited

Veoki gabariit ei võimalda läbimist madalast sillaalusest.
Raudtee vabatühimiku gabariit peab tagama ohutu liiklemise kogu trassi ulatuses.
Detailplaneering kehtestab krundile lubatud ehituse gabariidi 12 meetrit kõrgust.
Konteineri standardne gabariit võimaldab seda vedada erinevate transpordiliikidega.
Trammi gabariit määrab ära, kui laialt peavad peatused olema ehitatud.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt