põletus
Põletus on kudede vigastus, mis tekib kuumuse, keemiliste ainete, elektri, kiirguse või hõõrdumise mõjul. Samuti on põletus tegevus, mille käigus midagi põletatakse.
1. Meditsiinis on põletus kudede vigastus, mille põhjustab kõrge temperatuur, keemilised ained, elekter, kiirgus või hõõrdumine. Põletused liigitatakse sügavuse järgi kolme või nelja astmesse: esimese astme põletus kahjustab ainult nahka pindmiselt (punetus, turse), teise astme põletusega tekivad villid, kolmanda astme põletus hävitab kogu nahakihi ning võib kahjustada ka sügavamaid kudesid. Raskemad põletused vajavad arstiabi ja võivad jätta armid. 2. Põletusena tähistatakse ka protsessi või tegevust, mille käigus midagi põletatakse. Näiteks puidupõletus energia saamiseks, jäätmete põletamine, CD-plaadi põletamine andmete salvestamiseks arvutis. 3. Rahvameditsiinis ja alternatiivmeditsiinis kasutatakse mõistet nahapõletus ka tahtliku ravimeetodi kohta, kus nahale tekitatakse väike põletushaav, eesmärgiga soodustada vereringet või eemaldada näiteks süüla.
Kasutusnäited
Kuuma panni puudutamisel sain käe peale teise astme põletuse.
Päikese käes pikalt olles võib saada ohtliku põletuse.
Esmaabi andmisel tuleb põletust kohe jaheda veega maha jahutada.
Kütteperioodil suureneb puidupõletus elamutes.