esmaabi
Esmaabi on vigastuse või haigestumise korral kohapeal antav esmane abi enne arstiabi saabumist, mille eesmärk on kannatanu elu päästma, seisundi halvenemist vältida ja paranemist soodustada.
Esmaabi on vigastuse, õnnetuse või äkilise haigestumise korral koheselt antav esmane abi, mida oskab anda ka meditsiinilise hariduseta inimene. Esmaabi eesmärgid on kannatanu elu päästma, tema seisundi halvenemise ärahoidmine kuni kvalifitseeritud arstiabi saabumiseni ning paranemisprotsessi soodustamine. Esmaabi hõlmab lihtsaid tegevusi nagu haava sidumine, põletuse jahutamine, elustamine, stabiilne külili asend või luumurru immobiliseerimine. Eestis on esmaabialased põhiteadmised kohustuslik osa autojuhikoolitusest ning neid õpetatakse ka koolides ja töökohtades. Esmaabivahendid hoitakse tavaliselt esmaabikotis või -kapis, mis sisaldab sidemeid, plastreid, kääre, kindaid ja muid vajalikke vahendeid. Tõsisemate juhtumite korral tuleb alati kutsuda kiirabi numbril 112. Elupäästev esmaabi hõlmab eelkõige südame-kopsuelustamist (rindkere kompressioonid ja kunstlik hingamine), mida tuleb alustada viivitamatult südameseiskuse korral.
Etümoloogia
Liitsõna: esma (esimene) + abi (abistamine, toetamine)
Kasutusnäited
Autojuhiload saamiseks tuleb läbida esmaabi koolitus.
Õnneks oskas kõrvalolija anda esmaabi kuni kiirabi kohale jõudis.
Kontoris on seinal esmaabi kapp, kust leiab sidemed ja plaastrid.