haav

nimisõna neutraalne meditsiin

Haav on vigastusest või haigusest tingitud naha või limaskesta kahjustus, mis vajab paranemist. Haav on ka levinud eesti puuliik, harilik haab.

1. Haav on vigastuse, põletuse, operatsiooni või haiguse tagajärjel tekkinud naha või limaskesta kahjustus, kus koed on rikutud. Haavad võivad olla pinnapealsed (kriimustused, abrasioonid) või sügavad (lõikehaavad, torkehaavad). Haava paranemine käib tavaliselt läbi mitme faasi: põletiku, kudede uuenemise ja armistumise. Haavad võivad olla ägedatest vigastustest tingitud (trauma haavad) või kroonilised (nt surutiste haavad voodihaigetel, diabeetilised haavad). Haava nõuetekohane hooldus on oluline nakkuse vältimiseks ja kiiremaks paranemiseks. 2. Haab (Alnus) on perekond lehtpuid, millest Eestis on kõige levinum harilik haab (Alnus glutinosa) ja hall haab (Alnus incana). Haab on niiske pinnase ja veekogude äärte iseloomulik puu, mis kasvab kiiresti ja rikastab mulda lämmastikuga. Haavapuit on pehmem ja vähem vastupidav kui paljude teiste lehtpuude puit, kuid seda kasutatakse tisleritöös ja paberitööstuses. Haava võra pakub elupaika paljudele lindudele ja putukliikidele. 3. Haav võib kõnekeeles tähistada ka vaimset või emotsionaalset valu, kellegi südamesse jäänud kurbust või traumat (nt «vana haav»).

Etümoloogia

Mõlemad tähendused pärinevad ühest muinasgermaani tüvest: vigastuse tähenduses on seos germaani tüvega *hawwo, puunimena seotud germaani *halwaz.

Kasutusnäited

Arst desinfitseeris haava ja pani selle kinni.
Jala haav oli nii sügav, et vajati õmblusi.
Järve kaldal kasvavad kõrged haavad.
Tema sõnad avasid vana haava, millest ta ei tahtnud rääkida.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt