nahk
Nahk on inimeste ja loomade keha pinda kattev elastne ja vastupidav kude, mis kaitseb organismi välismõjude eest. Samuti toornahast valmistatud materjal riiete, jalanõude ja muude esemete tegemiseks.
1. Inimeste ja loomade keha pinda kattev kude, mis moodustab organismi välimise kaitsekihi. Nahk koosneb mitmest kihist: epidermis (epitelikiht), dermis (seesnaha ehk nahaalune kiht) ja hüpodermis (nahaalune rasvkude). Nahk täidab mitmeid oluliseid funktsioone: kaitseb mehhaaniliste vigastuste, mikroobide ja kiirguse eest, reguleerib kehatemperatuuri higistamise kaudu, sisaldab aistiretseptoreid puudutuse ja valu tuvastamiseks ning toodab D-vitamiini päikesevalguse mõjul. Inimese nahk on suurim kehaelund, moodustades umbes 16% kehakaalust. 2. Loomanahast toormaterjal, mida töödeldakse parkimise teel ning kasutatakse jalanõude, riiete, mööbli, kindade, vööde ja paljude teiste esemete valmistamiseks. Parkimisel muudetakse loomse toornahk vastupidavaks ja painduvaks nahkmaterjaliks, mis ei lagune ega kõvene. Eristatakse erinevaid nahkaliike sõltuvalt loomaliigist (veisnahk, seananahk, lambanahk) ja töötlusviisist. Nahk on hinnatud materjal oma vastupidavuse, hingavuse ja esteetiliste omaduste tõttu. 3. Kujundlikus keelekasutuses võib tähendada ka inimese välisilmet või väljanägemist, nt «tal on hele nahk».
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, esineb ka soome keeles kujul «nahka».
Kasutusnäited
Päikese käes peab nahka kaitsma päikesekreemiga, et vältida põletust.
Saapad on valmistatud päris nahast, mitte kunstnahast.
Talvel kipub nahk kuivaks minema ja vajab niisutamist.
Nahksohvad on vastupidavad, kuid vajavad regulaarset hooldust.
Õues mängides kriimustasid lapsed nahka põlvedel ja küünarnukkidel.