nahavärv
Nahavärv on inimese naha värvus, mis tuleneb peamiselt nahapigmendi melaniini kogusest ja jaotusest nahas ning mis varieerub heledast kuni tumeda toonini.
Nahavärv on inimese naha värvus ehk pigmentatsioon, mida määrab peamiselt melaniini hulk ja jaotus nahas. Melaniin on pruunikas pigment, mida toodavad melanotsiidid, ja selle kogus varieerub geneetiliste tegurite tõttu inimestel suuresti. Nahavärv võib olla väga hele, beež, pruun, tume või peaaegu must, ning see on üks nähtavamaid füüsilisi tunnuseid, mis eristab erinevaid rahvusi ja etnilisi gruppe. Nahavärvi mõjutavad pärilikkus, päikesekiirgus (nahatähn või päevitus), vanus ja tervislik seisund. Ajalooliselt on nahavärvi alusel inimesi liigitatudki rassidesse, kuid tänapäeva teadus rõhutab, et geneetiliselt on kõik inimesed ühte liiki kuuluvad ja nahavärv on vaid adaptatsioon erinevates kliimavöötmetes elamiseks. Heleda nahavärvi puhul toodetakse nahas vähem melaniini, mis võimaldab D-vitamiini paremini sünteesida vähese päikesevalgusega piirkondades, tumeda nahavärvi puhul kaitseb rohke melaniin paremini UV-kiirguse eest. Igapäevakeeles võidakse nahavärvi kasutada ka rassikuuluvuse või etnilise päritolu tähistamiseks, kuigi see võib olla tundlik teema ja nõuab viisakust ning kontekstitundlikkust.
Kasutusnäited
Inimese nahavärv sõltub peamiselt melaniinipigmendi kogusest nahas.
Päikese käes muutub nahavärv tumedamaks ehk inimene päevitub.
Demograafilistes küsimustes võidakse küsida nahavärvi kohta, kuid see võib olla tundlik teema.