pigment
Pigment on värviaine, mis annab materjalile värvuse neeldudes teatud lainepikkusega valgust ja peegeldades teist. Pigmente leidub nii looduses (nt taimedes, loomades) kui ka tehisliku päritoluga värvainetes.
Pigment on aine, mis annab objektile värvuse valguse selektiivse neeldumise ja peegeldumise tõttu. Pigmendid neelavad teatud lainepikkusega valgust ja peegelduv valgus määrab meie poolt tajutava värvuse.
Bioloogias on pigmendid organismides leiduvad värviained, mis täidavad erinevaid funktsioone. Taimedes on kõige olulisem klorofüll, mis annab lehtedele rohelise värvuse ja osaleb fotosünteesis. Loomade ja inimeste nahas esineb melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest ja määrab naha värvi. Veres leiduv hemoglobiin annab verele punase värvuse ja transpordib hapnikku.
Kunstis ja tööstuses kasutatakse pigmente värvide valmistamiseks. Need on tahked osakesed, mida segatakse sidurainetega, et valmistada värve, tinte ja värvaineid. Pigmendid võivad olla anorgaanilised (mineraalsed) või orgaanilised. Ajalooliselt on kasutatud looduslikke pigmente nagu ooker, ultramariinsinine või karmiinpunane, tänapäeval valdavalt sünteetilisi pigmente.
Pigmendid erinevad värvainetest selle poolest, et nad ei lahustu vedelikes, vaid jäävad tahketeks osakesteks, mis peegeldavad valgust oma pinnalt.
Bioloogias on pigmendid organismides leiduvad värviained, mis täidavad erinevaid funktsioone. Taimedes on kõige olulisem klorofüll, mis annab lehtedele rohelise värvuse ja osaleb fotosünteesis. Loomade ja inimeste nahas esineb melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest ja määrab naha värvi. Veres leiduv hemoglobiin annab verele punase värvuse ja transpordib hapnikku.
Kunstis ja tööstuses kasutatakse pigmente värvide valmistamiseks. Need on tahked osakesed, mida segatakse sidurainetega, et valmistada värve, tinte ja värvaineid. Pigmendid võivad olla anorgaanilised (mineraalsed) või orgaanilised. Ajalooliselt on kasutatud looduslikke pigmente nagu ooker, ultramariinsinine või karmiinpunane, tänapäeval valdavalt sünteetilisi pigmente.
Pigmendid erinevad värvainetest selle poolest, et nad ei lahustu vedelikes, vaid jäävad tahketeks osakesteks, mis peegeldavad valgust oma pinnalt.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast pigmentum 'värviaine', mis tuleneb verbist pingere 'värvima, maalima'.
Kasutusnäited
Sügiseti lagunevad lehtedes olevad rohelised pigmendid ja muud värvipigmendid tulevad paremini esile.
Kunstnik valis maalile eriti püsiva anorgaanilise pigmendi, et teos säiliks sajandeid.
Naha värvi määrab pigmendi melaniini kogus naharakutes.
Vere punane värv tuleneb hemoglobiini sisalduvast rauapigmendist.
Keraamikatööstuses kasutatakse erinevaid pigmente glasuuride värvimiseks.