PTSD
PTSD ehk posttraumaatiline stressihäire on vaimse tervise häire, mis võib tekkida inimesel pärast traumeerivat sündmust, nagu õnnetus, vägivald, sõda või muu eluohtlik olukord.
PTSD ehk posttraumaatiline stressihäire (inglise keelest post-traumatic stress disorder) on psühhiaatriline häire, mis tekib inimesel pärast tugevalt traumeerivat kogemust. Häire võib tekkida pärast sündmusi nagu sõjakogemus, füüsiline või seksuaalne vägivald, raske õnnetus, looduskatastroof või muu eluohtlik olukord, kus inimene tundis enda või lähedaste elu ohus olevat. PTSD-d iseloomustavad korduv traumeeriva sündmuse taaskogemine (näiteks luupainajad, flashback-id), traumaga seotud olukordade vältimine, pidev valveseisund ja ärevus ning muutused mõtlemises ja meeleolus. Haige võib kannatada unehäirete, ärevuse, depressiooni ja võõristustunde all. Sümptomid peavad püsima vähemalt kuu aega ja mõjutama oluliselt igapäevaelu. PTSD-d ravitakse psühhoteraapia (eriti traumakeskse teraapia) ja vajaduse korral ravimitega. Häire on üsna levinud: umbes 6-10% inimestest kogeb PTSD-d elu jooksul. Eestis on häire tuntud eriti seoses Teise maailmasõja veteranide, Afganistani sõjas osalenute ja liiklusõnnetuste ohvrite kogemustega. Argikeeles kasutatakse mõistet PTSD mõnikord laiemalt ka kergema stressireaktsiooni kirjeldamiseks, kuigi kliiniliselt on tegemist tõsise diagnoosiga.
Etümoloogia
inglise keelest post-traumatic stress disorder (posttraumaatiline stressihäire), kus post tähendab «pärast», traumatic viitab traumale ehk psüühilisele vapustusele
Kasutusnäited
Pärast rasket autoõnnetust diagnoositi tal PTSD ja ta alustas teraapiaga.
Sõjaveteranid kannatavad sageli PTSD all, mis väljendub luupainajate ja ärevushoogudena.
Psühholoog selgitas, et PTSD ei ole nõrkuse märk, vaid normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale.