punetus
Punetus on naha punaseks muutumine, mis tekib veresoonte lainemise tõttu nahaaluskoes. Punetus võib olla põhjustatud põletikust, allergiast, päikesepõletusest või emotsionaalsest reaktsioonist nagu häbi või viha.
Punetus on naha või limaskesta värvimuutus, mille puhul nahk muutub punaseks või punakas-roosakaks. See tekib veresoonte (kapillaaride) lainemise tõttu nahaaluskoes, mis suurendab verevoogu piirkonnas. Punetus on üks peamisi põletiku tunnuseid koos turse, valu, kuumuse ja funktsiooni häirega. Meditsiinis kasutatakse ladina terminit rubor (üks neljast põletiku klassikalisest tunnusest). Punetuse põhjused on mitmekesised: 1) põletikulised haigused nagu roos, dermatiit või akne, 2) allergilised reaktsioonid näiteks toidule või ravimitele, 3) päikesepõletus või külmetus, 4) emotsionaalsed reaktsioonid nagu häbi, viha või erutus, mil veri tõuseb näkku, 5) naha ärritused kosmeetika või kemikaalide toimel. Punetus võib olla kohalik (näiteks üks haavakoht) või üldine (kogu kehale levinud). Teatud kroonilistel nahahaigustel nagu rosaatsea puhul on püsiv näopunetus iseloomulik sümptom. Punetuse ravi sõltub põhjusest: põletikulise punetuse korral kasutatakse põletikuvastaseid vahendeid, allergilise reaktsiooni puhul antihistamiine või kortikosteroide. Igapäevakeeles kasutatakse sõna punetus ka üldises tähenduses, kui nägu või kehaosa muutub punaseks, näiteks pärast jooksmist, saunas käimist või alkoholi tarvitamist.
Etümoloogia
Tuleneb eesti omadussõnast «punane», liitega -tus, mis moodustab tegevusest või seisundist tuleneva nimisõna.
Kasutusnäited
Pärast päikese käes viibimist oli tal õlgadel tugev punetus ja nahk oli valus.
Arst märkas patsiendi kõris punetust, mis viitas põletikule.
Allergilise reaktsiooni tõttu tekkis tal näole ja kaelale kiire punetus ja sügelus.