askees
Askees on iidsete kreeka ja rooma filosoofide jälgija või järgija, kes praktiseerib range elulaadi ja enesehäälitsemist.
Askees on inimene, kes järgib askeesi – range ja enesepidurdavat elulaadi, mis on suunatud vaimse või füüsilise puhtuse saavutamisele. Askeesid käsitsetakse füüsilisi mugavusi ja naudinguid kui takistusi kõrgema vaimse taseme saavutamisel. Antiikaegses Kreeka ja Roomas olid askeesid filosoofid nagu küniikud ja stooikud, kes praktiseerisid vabatahtlikku vaesust ja karmist eluviisi. Seda mõistet kasutatakse ka religioossetes kontekstides, näiteks kristlikus traditsioonis munkade ja nunnde kohta. Askeesi printsiipide järgimine näitab tugevat tahet ületada kehaliseid kiusatusi ning saavutada moraalset ja vaimset täiuslikkust.
Etümoloogia
Kreekakeelsest sõnast askēsis (ἄσκησις), mis tähendab harjutamist, treeningut; seostub verbiga askein (ἀσκεῖν) – harjutama, treenima.
Kasutusnäited
Antiikaegne askees loobus kõigist materiaalsetest varandustest ja elas lihtsal viisil.
Budistlikud askeesid hoiduvad paljudest maailmlikest naudingutest spiritual'se arenguga seoses.
Kristlik askees käsitles võõrustust ja paastumist kui vahendeid hinge puhastamisel.