köhima
Köhima on refleksne hingamistegevus, mille käigus inimene väljutab järsult õhku kopsudest, et puhastada hingamisteid limast, tolmust või võõrkehadest. Köha võib olla tahtlik või tahtmatu ning on sagedane haigussümptom.
Köhima on refleksne või teadlik tegevus, mille käigus inimene väljutab õhku kopsudest järsu, valjusti kõlava hingamisliigutusega. Köha eesmärk on puhastada hingamisteid limast, tolmust, võõrkehadest või ärritavatest ainetest. Köhimine toimub nii, et kõri ja kurgu lihased kokkutõmbudes sunnivad õhku kiiresti välja, mis tekitab iseloomuliku hääle. Füsioloogiliselt on köhima kaitserefleks, mis aitab hoida hingamisteed avatuna ja puhtana. Köha võib olla ärritusest tingitud tahtmatu refleks või teadlik tegevus, mida inimene ise algatab. Köhimine on levinud haigussümptom, eriti külmetushaiguste, grippi, bronhiidi, astma või muu hingamisteede põletiku korral. Kroonilise köha puhul võib tegemist olla pikemaajalise terviseprobleemiga, mis vajab arstiabi. Lisaks tervislikule köhale kasutatakse köhimist ka sotsiaalsetes olukordades, näiteks tähelepanu köitmiseks või häiringust teatamiseks (nn viisakusköha). Eesti rahvameditsiinis on köhale palju ravimeetodeid, näiteks mee- ja piimapõhised joogid, ravimtaimed nagu pune ja elupuu.
Etümoloogia
Onomatopoeetiline sõna, mis jäljendab köhimise häälikut. Sugulaskeeltes leiduvad sarnased sõnad: soome köhiä, vadja köhidsä.
Kasutusnäited
Laps hakkas palavikuga koos ka tugevasti köhima.
Ta köhis viisakalt, et jutuajamisel tähelepanu köita.
Kui hakkad köhima, kata suu käsivarre või salvrätikuga.