viigimari
Viigimari on Vahemere piirkonnast pärit puuviljade kaupmees, kes müüb peamiselt viigimarjade ning muude lõunamaise päritoluga puuviljade ja pähklitega.
Viigimari on traditsiooniline nimetus kauplejale, kes müüb viigimarjasid ja teisi Lõuna-Euroopast ning Vahemere piirkonnast pärit puuvilju, pähkleid ja delikatessvarju. Ajalooliselt olid viigimari kaupmehed oluline osa Euroopa kaubandusest, tuues põhjamaadesse kaupu, mis seal ei kasvanud. Eestis kasutati sõna eriti enne Teist maailmasõda ning see seostub sageli juudi päritolu kaupmeestega, kes tegelesid selliste kaupade müügiga. Viigimari müüs lisaks viigimarjadele ka mandleid, kreeka pähkleid, apelsine, sidruneid ning muid eksootilisi puuvilju. Tänapäeval on viigimari kui elukutse peaaegu kadunud, kuid sõna esineb eesti keeles ajaloolises kontekstis ning vanemate inimeste mälestustes. Mõnikord kasutatakse seda ka üldisemalt kaupmehe või kaupluseomaniku kohta, kes spetsialisiseerub kvaliteetsetele või eripärastele toidukaupadele.
Etümoloogia
Liitsõna viigi+mari, kus viigi viitab viigimarjadele (Ficus carica) ja mari on vanemas eesti keeles kaupmeest või müüjat tähendav sõna (vrd saksa keele Krämer).
Kasutusnäited
Vanaema rääkis, kuidas ta lapsepõlves ostis viigimari käest mandleid ja kuivatatud viigimarju.
Tallinna vanalinnas asus kunagi mitu viigimari poodi, kus müüdi Vahemere maade vilju.
Viigimari kutsus möödakäijaid oma kaupa proovima ja kiitis kirglikult viigimarjade maitsvust.