allergia
Allergia on immuunsüsteemi ülejookas reaktsioon tavaliselt ohutuile ainetele, mis avaldub näiteks nohu, lööbe, aevastamise või hingamisraskustena. Levinumad allergiaid põhjustavad ained on õietolm, tolm, loomakarvad, toiduained ja putukamürgid.
Allergia on seisund, mille puhul inimese immuunsüsteem reageerib liigselt mõnele tavaliselt kahjutule ainele ehk allergeenile. Tervete inimeste organismis selliseid aineid kaitserakud ei ründa, kuid allergiahaigetel tõlgendab immuunsüsteem neid ekslikult ohtlikena ja tekitab nende vastu kaitsereaktsiooni. Selle tagajärjel vabaneb organismi kudesid kahjustavaid aineid, nagu histamiin, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. Allergia võib avalduda väga erinevalt: kergemate sümptomitena nagu aevastamine, nohu, silmade punetus ja pisaravool (näiteks heinapalaviku korral), nahalööbed ja sügelus (nagu atoopilise dermatiidi puhul), seedetrakti häired (toiduallergia korral) või raskematel juhtudel hingamisraskused ja anafülaktiline šokk, mis on eluohtlik seisund. Kõige levinumad allergiaid põhjustavad ained on õietolm, tolmulested, loomakarvad ja -kõõm, hallitus, toiduained (nt maapähklid, krevetid, piim, munad), putukamürgid (mesilased, herilased) ja ravimid. Allergia tekke põhjused pole täielikult selged, kuid olulist rolli mängivad nii pärilikud tegurid kui ka keskkonnaga seotud asjaolud. Allergia diagnoosimiseks tehakse nahatestsid või vereanalüüse ning ravi hõlmab allergeeni vältimist, sümptomeid leevendavaid ravimeid (antihistamiinikumid, kortikosteroidid) ning mõnel juhul immunoteraapiat ehk desensibiliseerimist.
Etümoloogia
Kreeka keelest: allos 'teine, erinev' + ergon 'toime, reaktsioon'. Termin võeti kasutusele 20. sajandi alguses.
Kasutusnäited
Kevadeti vaevab teda tugev õietolmu allergia, mistõttu peab ta pidevalt antihistamiinikume võtma.
Lapse toiduainete allergia selgus välja alles pärast mitmeid vereanalüüse ja kõrvaldamisdieeti.
Kassikarvade allergia tõttu ei saa ta sõprade juurde külla minna, kuna seal elab kaks kassi.