söandama
Söandama tähendab julgema, julgusemat omama või kartmatult midagi ette võtma. Kasutatakse sageli eitavas või küsivas lauses, näiteks «kes söandab vastu vaielda» või «ma ei söanda seda teha».
Söandama on tegusõna, mis tähendab julgust omama, julget olema või kartmatult midagi ette võtma. Sõna väljendab kellegi valmidust või julgust teha midagi, mis võib olla ohtlik, ebasobiv või ühiskondlikult taunitav. Sõna kasutatakse sageli eitavas või küsivas vormis, näiteks «ta ei söanda protestida» või «kes söandaks sellist asja teha». Positiivses lauses võib sõna kanda ka heakskiitu, kui keegi näitab üles julgusemat omadust. Sõna on kirjakeelne ja mõjub veidi vanamoeliselt või pidulikult, kuid on endiselt kasutusel, eriti kirjanduses ja ametlikumates kontekstides. Tänapäeva kõnekeeles eelistatakse sageli lihtsamat sõna «julgema». Söandama rõhutab tugevamalt julguse või kartmatuse aspekti kui neutraalsem «julgema».
Etümoloogia
Pärineb muistsest germaani algkeelest, seotud sõnaga «söakas» (julge, kartmatu). Eesti keeles on sõna kasutuses juba varajastest kirjakeele aegadest.
Kasutusnäited
Keegi ei söandanud talle vastu vaielda.
Kuidas sa söandad mind nii süüdistada?
Ta söandas esimesena avalikult sõna võtta.