tänavatants
Tänavatants on tantsustiil, mis on tekkinud ja arenenud linnakeskkonnas, tänavatel, parkides ja avalikes kohtades, hõlmates selliseid suundi nagu breakdance, hip-hop, popping ja locking.
Tänavatants on üldnimetus erinevatele tantsustiilide rühmale, mis on tekkinud ja arenenud väljaspool traditsioonilisi tantsustuudioid – tänavatel, parkides, koolide õuedel ja muudes avalikes linnakeskkondades. Need tantsuvormid kujunesid 1970ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides, eriti New Yorgis ja Los Angeleses, tihedas seoses hip-hop kultuuri tekkega. Tänavatants on oma olemuselt improvisatsiooniline, energiline ja sageli võistluslik, rõhutades individuaalset stiili ja loovust. Tuntuimad tänavatantsu suunad on breakdance (b-boying), hip-hop tants, popping, locking, krumping ja house dance. Igaühel neist on oma eripärased liikumised, tehnikad ja kultuuriline taust. Tänavatants on aastate jooksul arenenud täisväärtuslikuks kunstivormiks, mida õpetatakse tantsustuudiotes ja millel on rahvusvahelised võistlused. Eestis on tänavatants muutunud populaarseks eriti 2000ndatel, paljud noored osalevad tantsurühmades ja -võistlustel, samuti on see osa kaasaegsest linnakultuuurist ja noorsookultuuri väljendusvormist.
Etümoloogia
Liitsõna, moodustatud sõnadest «tänav» ja «tants», viitab tantsu harrastamisele tänavatel ja avalikes kohtades, eristamaks seda traditsioonilisest stuudiost pärinevast tantsust.
Kasutusnäited
Noored harjutavad tänavatantsu iga õhtul Vabaduse väljaku ääres.
Tänavatantsu võistlusel osales üle 20 rühma üle Eesti.
Ta hakkas tänavatantsu õppima juba 12-aastaselt ja on nüüd professionaalne tantsija.