vabadusvõitleja
Vabadusvõitleja on isik, kes võitleb rahvusliku või poliitilise vabaduse eest, osaleb vastupanuliikumises või vabastussõjas rõhumise, okupatsiooni või diktatuuri vastu.
Vabadusvõitleja on isik, kes võitleb rahva või riigi vabaduse eest, sageli võõrvõimu okupatsiooni, koloniaalvõimu või autoritaarse režiimi vastu. Vabadusvõitlejad osalevad tavaliselt relvastatud või relvastamata vastupanuliikumises, partisanisõjas, vabastussõjas või rahvuslikus vabanemisliikumises. Eesti kontekstis kasutatakse terminit eriti sageli Vabadussõja (1918-1920) võitlejate, metsavendade (kes võitlesid nõukogude okupatsiooni vastu 1940-1950ndatel) ja muude Eesti iseseisvuse eest võidelnud isikute kohta. Samuti nimetatakse vabadusvõitlejateks neid, kes vastustasid nii nõukogude kui ka saksa okupatsiooni Teise maailmasõja ajal ja järel. Mõiste kannab tugev positiivse kangelase konnotatsioon ja väljendab austust isikute vastu, kes on ohverdanud oma elu või vabaduse rahvusliku enesemääramisõiguse nimel. Teistes kontekstides võib terminit kasutada laiemalt igasuguste vabaduste (sõnavabadus, kodanikuõigused) eest võitlejate kohta. Vabadusvõitlejate vastandiks okupeerija või rõhuja vaatepunktist võib olla termin «terrorist» või «mässaja», mis näitab perspektiivi tähtsust mõiste kasutamisel.
Etümoloogia
Liitsõna: vabadus + võitleja. Sõna «vabadus» tähistab sõltumatust ja iseseisvust, «võitleja» on tegusõna «võitlema» tuletis.
Kasutusnäited
Metsavennad olid vabadusvõitlejad, kes jätkasid vastupanu nõukogude võimule ka pärast Teist maailmasõda.
Vabadussõja vabadusvõitlejate mälestust austatakse igal aastal Võidupüha tähistamisel.
Paljud vabadusvõitlejad said oma tegevuse eest vangilaagritesse või hukkamise ohvriks.