vabamüürlane
Vabamüürlane on vabamüürluse liikme, s.o salajase või poolsalajase vennaskonna liige, mis tugineb moraalsetele ja filosoofilistele põhimõtetele ning kasutab sümboleid ja rituaale keskajast pärit kiviladujate ehitusgildidest.
Vabamüürlane on vabamüürluse ehk masonluse liige. Vabamüürlus on maailmas laialdaselt levinud vennaskondlik organisatsioon, mis tekkis 17.-18. sajandil Euroopas ja tugineb moraalsetele, filosoofilistele ning humanistlikele põhimõtetele. Vabamüürlased kasutavad sümboolseid rituaale, mis on pärit keskaegsete kiviladujate (inglise keeles 'freemason') gildidest ning keskenduvad isiklikule arengule, vendlusele ja heategevusele. Vabamüürluse põhiväärtusteks on vabadus, võrdsus, vendlus, sallivus ning moraalne täiustumine. Liikmed kohtuvad loožides, kus toimuvad rituaalsed tseremooniad ja arutelud. Vabamüürlust on ajaloos ümbritsenud paljud vandenõuteooriad ja müüdid, kuna organisatsioon on osaliselt salajane ja kasutab sümboolikat (nt nurkraud ja sirkel, kõikenägev silm). Eestis tegutses vabamüürlus aktiivselt enne Teist maailmasõda, tänapäeval on vabamüürluse loožid taas tegutsenud alates 1990. aastatest. Vabamüürlust ei peeta religiooniks, kuid enamasti eeldatakse liikmelt usku kõrgemasse jõusse. Organisatsiooni on kuulunud paljusid tuntud ajaloolisi isikuid, sealhulgas riigimehi, filosoofe ja kunstnikke.
Etümoloogia
Sõna tuleb inglise keelest 'freemason', mis tähendab vaba kiviladujat või -müürsepp. Keskajal olid vabamüürsepad oskustöölised, kes said vabalt liikuda ja töötada erinevates kohtades, erinevalt pärisorjadest.
Kasutusnäited
Paljud 18. sajandi valgustusajastul tuntud mõtlejad olid vabamüürlased.
Vabamüürlased kogunevad oma loožides regulaarselt rituaalsete tseremooniate jaoks.
Ajaloolased uurivad vabamüürlaste rolli Eesti Vabariigi rajamisel 20. sajandi alguses.