väljakaevamine
Väljakaevamine on maapinnast või pinnasest esemetele, ehitistele, jäänustele või loodusvaradele ligipääsemiseks mulla või kivimkihi eemaldamine, mida tehakse arheoloogias, ehituses, kaevanduses ja mujal.
Väljakaevamine on protsess, mille käigus eemaldatakse süstemaatiliselt mulda, liiva, savikihte või kivimkihte, et pääseda ligi alla jäänud objektidele, struktuuridele või materjalidele. See on oluline meetod mitmes valdkonnas. Arheoloogias tähendab väljakaevamine ajaloost säilinud esemetele, ehitistele ja jäänustele ligipääsemiseks pinnase ettevaatlikku kihthaaval eemaldamist. Arheoloogilistel väljakaevamistel dokumenteeritakse hoolikalt iga kiht ja leid, et säilitada teavet mineviku kohta. Eestis on tuntud näiteks Tallinna vanalinna, muinaslinnade ja kalmete väljakaevamised. Ehituses ja taristu rajamisel tähendab väljakaevamine ehituskohas pinnase äravõtmist, et luua vundamenti, tehnovõrke või hoonete alust. Kaevanduses kasutatakse väljakaevamist maavarade, näiteks põlevkivi, lubjakivi või kruusa kaevandamiseks. Geoloogias ja paleontoloogias tehakse väljakaevamisi kivististe ja geoloogiliste proovide saamiseks. Väljakaevamine võib olla nii käsitsi kui masinatega, olenevalt eesmärgist ja töö iseloomust. Arheoloogilised väljakaevamised nõuavad erilist täpsust ja metoodikat, samas kui ehitustöödel kasutatakse sageli rasketehnikat.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «välja kaevama», mis koosneb osistest «välja» (millestki eemale) ja «kaevama» (süvendeid tegema, pinnast eemaldama).
Kasutusnäited
Arheoloogiline väljakaevamine Narva linnamäel kestis mitu suveperioodi.
Uue hoone vundamendi jaoks tehti mahukas väljakaevamine, mis ulatus kolme meetri sügavusele.
Paleontoloogid leidsid väljakaevamisel hästi säilinud mamutiluustiku.