liberalism

Liberalism on Euroopas 17.–18. sajandil tekkinud poliitiline ja majanduslik mõttesuund, mille keskmes on individuaalne vabadus, inimõigused ja võrdsus seaduse ees. Liberalism kujunes välja absolutismi ja feodaalsüsteemi vastase liikumisena, rõhutades üksikisiku õigust vabaduseile, sõnavabadusele, usuvabadusele ja eraomandile.

Majanduslikult toetab liberalism vaba turumajandust, ettevõtlusvabadust ja piiratud riigisekkumist majandusse. Poliitikas seisab liberalism demokraatia, võimude lahususe, õigusriigi põhimõtete ning parlamentarismi eest. Liberalism eristub konservatismist progressiivsema ja individualistlikuma lähenemise poolest ning sotsialismist eraomandi ja turumajanduse toetamise poolest.

Tänapäeval eristatakse klassikalist liberalismi, mis rõhutab majanduslikku vabadust ja minimaalset riiki, ning sotsiaalset liberalismi, mis tunnustab riigi rolli hariduse, tervishoiu ja sotsiaalse kaitse tagamisel. Liberalism on olnud oluline jõud kaasaegsete demokraatlike riikide ja rahvusvahelise õiguse kujunemisel.

Eestis on liberaalseid ideid kandnud mitmed erakonnad ja poliitilised liikumised, kuigi sõna 'liberalism' tähendus ja hinnang on ajas muutunud. Lääne poliitikas on liberalism üks põhilisi ideoloogiaid kõrval konservatismile ja sotsialismile.