individualism

nimisõna ametlik kultuur

Individualism on maailmavaade, mis rõhutab üksikisiku õigusi, vabadust ja autonoomiat kollektiivi või riigi huvide ees.

Individualism on filosoofiline ja ideoloogiline suund, mis asetab indiviidi kollektiivi keskusele. See põhineb veendumusel, et inimese õigused, huvid ja isiklik areng peaksid olema prioriteedid ühiskonna organiseerimise aluseks. Individualism rõhutab isiksuse kujundamise vabadust, eneseotstarbelisust ja iseseisvust ilma liigsete väliste piiranguteta. See filosoofia on erinevalt kollektivismist, mis piiritletakse rühmade ja ühiskonna ühtsusega. Individualismil on eriti suur mõju läänemereliste demokraatiate ja majandusarengu kujunemisele, kuigi selle äärmuslikud vormid võivad kaasa tuua ühiskondliku eraldatuse ja solidaarsuse nõrgenemise.

Etümoloogia

Ladina sõnast "individuus" (jagamatu) + -ism. Termini levikule 19. sajandil kaasas industrialiseerumine ja liberaalne ideoloogia.

Kasutusnäited

  • Pärast II maailmasõda levines Lääne-Euroopa riikides tugev individualism, mis rõhutas inimese õiguste kaitsmist.
  • Tema käitumist iseloomustas tugev individualism ja soov teha otsuseid ilma kellegi arvamiseta.
  • Kunstniku loomingus avaldub radikaalse individualismi külg, mis eirab ühiskondlikke norme ja traditsioone.

Otsi järgmist sõna: