sotsialism

nimisõna neutraalne poliitika

Sotsialism on ühiskondlik ja majanduslik kord ning sellega seotud ideoloogia, mille kohaselt tootmisvahendid kuuluvad ühiskonnale või riigile ning kus taotletakse varalisema võrdsuse ja sotsiaalse õigluse saavutamist.

Sotsialism on poliitiline ja majanduslik õpetus ning ühiskonnakorralduse mudel, mis kujunes välja 19. sajandil vastureaktsioonina kapitalismi arengule ja tööstusrevolutsiooni kaasnenud sotsiaalsetele probleemidele. Sotsialismi põhiidee seisneb tootmisvahendite ühiskondlikus või riiklikus omandis ning majanduse planeerimises, mille eesmärk on vähendada ühiskonnas majanduslikku ebavõrdsust ja tagada õiglasem jaotumine.

Sotsialismi on ajaloo vältel tõlgendatud ja rakendatud mitmeti. Varasemad utopistliku sotsialismi esindajad nägid ette ideaalseid ühiskondi, hiljem arendasid Karl Marx ja Friedrich Engels välja teadusliku sotsialismi ehk marksismi, mis käsitles sotsialismi kui üleminekuperioodi kapitalismilt kommunismile. 20. sajandil rakendati sotsialistlikke süsteeme mitmetes riikides, sealhulgas Nõukogude Liidus ja ida-Euroopas, kuid nende praktilised tulemused ja tõlgendused olid väga erinevad.

Tänapäeval kasutatakse mõistet sotsialismi mitmes tähenduses: ajalooliste süsteemide kirjeldamiseks, demokraatliku sotsialismi tähistamiseks või poliitiliste liikumiste iseloomustamiseks, mis pooldavad tugevamat riiklikku sekkumist majandusse ja laialdasemat sotsiaalset heaolu. Eestis seostub sotsialism eelkõige Nõukogude okupatsiooniperioodiga (1940-1941 ja 1944-1991), mil riigis kehtis sotsialistlik ühiskonnakord.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast socius 'kaaslane, liitlane', prantsuskeelne socialism (1832) ja saksakeelne Sozialismus.

Kasutusnäited

  • 19. sajandi töölisliikumine seadis eesmärgiks võidelda sotsialismi idee eest.
  • Paljud teoreetikud on arutlenud sotsialismi ja kapitalismi erinevuste üle.
  • Eesti oli poolsada aastat sotsialismi tingimustes, mis jättis sügava jälje ühiskonda.

Otsi järgmist sõna: