kommunism

nimisõna neutraalne poliitika

Kommunism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ning ühiskonnakorraldus, mille kohaselt tootmisvahendid kuuluvad ühiskonnale, eraomand on kaotatud ning varandus ja hüved jagatakse kõigile võrdselt.

Kommunism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mis põhineb eraomandi kaotamisel ja tootmisvahendite ühiskondlikul omandil. Selle doktriini kohaselt peaks ühiskond olema klassitu, kus kõik töötavad ühise hüve nimel ja hüved jagatakse igaühele tema vajaduste järgi.

Kommunistlik õpetus sai teoreetilise põhja 19. sajandil, kui Karl Marx ja Friedrich Engels sõnastasid marksismi põhiprintsiibid. Nad nägid kommunismi kui kapitalismi paratamatut järgnevat arenguastet, kus proletariaat kukutab kodanluse ja loob klassitu ühiskonna.

20. sajandil püüdsid mitmed riigid kommunistlikku ühiskonda üles ehitada, kusjuures tuntuim katse oli Nõukogude Liit. Kommunistlikus riigikorralduses valitses tavaliselt ühe partei diktatuur, tsentraliseeritud planimajandus ja individuaalsete vabadustega piirang. Enamik kommunistlikke riike koges majanduslikke raskusi ja poliitilist repressiooni.

Tänapäeval kasutatakse sõna kommunism nii ajaloolise ühiskonnakorralduse kirjeldamiseks kui ka poliitilise ideoloogia tähistamiseks. Eestis seostub kommunism eelkõige Nõukogude okupatsiooniajaga.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast communis 'ühine', prantsuskeelse sõna communisme vahendusel

Kasutusnäited

  • 20. sajandi ajalugu kujundas oluliselt vastasseis kommunismi ja kapitalismi vahel.
  • Paljud idabloki riigid loobusid kommunismist 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses.
  • Marksistlik kommunism näeb ette klassitu ühiskonna loomist.

Otsi järgmist sõna: