vanameister
Vanameister on kunstiajaloos kasutatav nimetus anonüümsele kunstnikule, kelle päritolu või identiteet pole teada, kuid kes on tuntud oma iseloomuliku stiili või teatud teoste järgi.
Vanameister on kunstiajaloos ja kunstiteaduses kasutatav termin, millega tähistatakse anonüümset kunstnikku, kelle tegelik nimi pole teada või on ununenud, kuid kelle loomingut on võimalik ära tunda iseloomuliku käekirja või kindlate teoste järgi. Tavaliselt tähistatakse vanameistreid kirjeldava nimetusega, mis viitab nende tuntuimale teosele, tööpiirkonnale või stiililistele tunnustele, näiteks «Flémalle'i meister» või «Heiligenbrunni altari meister». Vanameistritest räägitakse peamiselt keskaja ja varauusaja kunsti kontekstis, kui kunstnike nimede dokumenteerimine polnud veel tavaline praktika või kui teosed jäid signeerimata. Kunstiajaloolased püüavad uurimistöö kaudu tuvastada nende isikuid, omistada neile teoseid ja rekonstrueerida nende loomingulist tegevust. Mõiste «vanameister» esineb ka laiemas tähenduses, viidates vana aja meisterlikele käsitöötegijatele või oskustööliste valdkonna asjatundjatele, kuid kunstiajaloos on see konkreetne akadeemiline termin.
Etümoloogia
Liitsõna: vana (ajaliselt kauges minevikus töötanud) + meister (oskustööline, kunstnik). Tõlkevaste saksa keele terminist 'Altmeister' või 'Nothname-Meister'.
Kasutusnäited
Altarimaal on omistatud tundmatule autorile, keda kunstiajaloolased nimetavad lihtsalt vanameisteriks.
Tallinna Niguliste kirikus eksponeeritakse keskaegsete vanameisters loodud teoseid.
Vanameister tuvastamine nõuab põhjalikku stiilianalüüsi ja arhiiviotsinguid.