talv
Talv on aasta külmim aastaaeg, mis kestab Eestis ligikaudu detsembrist märtsini ja millele on iseloomulik lumi, pakane, lühikesed päevad ja pikad ööd.
Talv on üks neljast aastaaegadest, mis järgneb sügisele ja eelneb kevadele. Eestis kestab talv tavaliselt detsembrist märtsi lõpuni, kuigi tegelik talveilm võib saabuda varem või hiljem sõltuvalt kliimatingimustest. Talvele on iseloomulikud madalad temperatuurid, lumi ja jää, lühikesed päevad ja pikad ööd, mis on tingitud Maa kaldeasendist Päikese suhtes. Astronoomiliselt algab talv talvise pööripäevaga, mis on aasta lühim päev (21. või 22. detsembril), ja lõpeb kevadise pööripäevaga (20. või 21. märtsil). Meteoroloogiliselt arvestatakse talve kestust keskmiste õhutemperatuuride järgi. Eesti rahvakalendris on talveaeg jaotatud jõuluajaks ja küünlapäevaaegseks talveks. Talv on oluline aastaaeg nii loodusele (puhkeperiood taimedele, paljud loomad talvituvad või muudavad käitumist) kui ka inimtegevusele (talvised spordialad, talvised traditsioonid ja pühad nagu jõulud ja vastlad). Talvine loodus pakub võimalusi suusatamiseks, uisutamiseks ja teisteks talvisteks tegevusteks. Eesti talved on viimastel aastakümnetel muutunud kliima soojenemise tõttu soojemaks ja lumevaeseamaks.
Etümoloogia
Soome-ugri algupära, seotud soome keele sõnaga «talvi», karjala keeles «talvi», vadja keeles «talvi». Läänemeresoome algkuju oli tõenäoliselt *talvi.
Kasutusnäited
Sel talvel oli väga palju lund ja pakast.
Talv on laste seas populaarne kelgutamise ja lumemanide tegemise aeg.
Paljud linnud rändavad talveks soojematesse maadesse.