tulemine
Tulemine on tegusõna «tulema» tegevusnimeline vorm, mis väljendab kusagile liikumist või sündmuse toimumist. Samuti kasutatakse seda abstraktses tähenduses millegi saabumise või kättejõudmise kohta.
Tulemine on eesti keeles tegusõna «tulema» tegevusnimi ehk ma-infinitiivi vorm ilmaütlevas käändes. See väljendab tegevust või protsessi, kus keegi või miski liigub kõneleja poole või jõuab mingisse kohta või olekusse. Näiteks «tema tulemine üllatac meid kõiki» või «kevade tulemine toob kaasa looduse ärkamise». Sõna võib viidata nii füüsilisele liikumisele kui ka abstraktsele saabumisele või tekkimisele. Tulemist kasutatakse sageli siis, kui räägitakse kellegi saabumisest kuhugi, sündmuse algusest või millegi uue tekkimisest. Eesti keeles on tegevusnimed väga tavaline viis väljendada abstraktselt tegevusi ja protsesse, muutes tegusõnad nimisõnalisteks vormideks. Tulemine kui grammatiline vorm kuulub ma-infinitiivi paradigmasse koos vormidega nagu «minek», «jooksmine», «söömine» jne.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «tulema», mis on soome-ugri päritolu ja leidub sarnasena enamikus läänemeresoome keeltes (soome «tulla», vadja «tulla»).
Kasutusnäited
Sinu tulemine peo peale oli meile suur üllatus.
Kevade tulemine tähistab uue tsükli algust looduses.
Me ootame pikisilmi vanaema tulemist külla.