meister

nimisõna neutraalne haridus

Meister on kutseoskuste ja erialase meisterlikkuse omandanud isik; kõrge kvalifikatsiooniga oskustööline või käsitööline, kes valdab oma ala suurepäraselt.

1. Meister on isik, kes on omandanud kõrge kutseoskuse ja valdab oma erialal suurepäraselt nii praktilisi oskusi kui ka teoreetilisi teadmisi. Traditsiooniliselt kasutati mõistet käsitööliste ja oskustööliste kohta, kes olid läbinud õpipoisist ning sellile astme ja said õiguse pidada oma töökoda ning õpetada õpilasi. Tänapäeval on meister ametlik kutsekvalifikatsioon, mis järgneb kutseharidussüsteemis kutse omandamisele. 2. Laiemas tähenduses kasutatakse sõna meister meisterliku oskuse, kunsti või ameti viljakate harrastajate kohta mistahes valdkonnas. Näiteks kunstimeister, köögimaester või jalgpallimeister tähistavad oma ala tipptegijaid. Sõna võib väljendada ka lugupidamist oskuste vastu või kasutada tiitlina. 3. Spordis tähistab meister kõrgeimat võistlusklassi või sporditiitlit. Näiteks meistriklass või meistersportlane on sportlased, kes on saavutanud kõrgeima taseme oma alal. 4. Meistriks nimetatakse ka võistluste võitjat, näiteks Eesti meister on riigisisese meistrivõistluse võitja. Maailmameister on maailmameistrivõistluste võitja.

Etümoloogia

Laenatud alamsaksa keelest (meister), mis omakorda pärineb ladina sõnast magister (õpetaja, juht, meister).

Kasutusnäited

Pärast kuueaastast õpingut sai temast ametlik puusepa meister.
Vanaisa oli tuntud kui kingsepa meister, kelle käe all õppis mitukümmend õpipoisi.
Eesti meister kergejõustikus selgub traditsiooniliselt suviste võistluste käigus.
Ta on tõeline oma ala meister, kellelt võivad õppida ka kogenud kolleegid.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt