verevalum
Verevalum on naha all või kudedes tekkiv verejooks, mis tekib veresoonte rebenemisel vigastuse tagajärjel ning väljub vereringest ümbritsevatesse kudedesse, põhjustades iseloomuliku sinaka, lillaka või kollaka värvimuutuse nahal.
Verevalum ehk hemատoom on vigastuse tagajärjel tekkinud verejooks naha alla või kudedesse, kus rebenenud veresooned lasevad vere väljuda vereringest ümbritsevatesse kudedesse. Verevalum on nähtav tumeda, sinaka, lillaka või pruunika laiguna nahal, mis aja jooksul muudab värvi kollakaks ja rohelikaks, kuni kaob täielikult. Verevalumit nimetatakse argipäraselt ka sinikas või mustumine. Verevalumi tekitavad kõige sagedamini kukkumised, põrutused, löögid või muud füüsilised vigastused, mis kahjustavad kapillaarsooni, veene või arteri seinu ilma naha terviklikkust rikkumata. Verevalumid võivad esineda ka spontaanselt, näiteks veresoonte habruse, verehüübimishäirete või teatud ravimite (nt verehüübimist aeglustavad ravimid) kasutamise korral. Raskematel juhtudel võivad verevalumid tekkida sügavamates kudedes, lihaskoes või isegi siseorganite ümber, mis võib vajada meditsiinilist sekkumist. Verevalumi paremaks paranemiseks soovitatakse vigastatud kohta esimestel tundidel jahutada ning vajadusel kasutada spetsiaalseid salve või geele, mis kiirendavad vere imendumist kudedest.
Etümoloogia
Liitsõna vere + valum, kus «valum» viitab vedeliku väljavalamisele või -voolu teatud kohta
Kasutusnäited
Pärast kukkumist tekkis jalale suur sinine verevalum.
Arst soovitas verevalumit esimestel tundidel jääga jahutada, et turse vähendada.
Vanemaealiste inimeste nahk on õhem ning neil tekivad verevalumid kergesti ka väiksematest põrutustest.